Pedagogicumi kevadine suurseminar 2024 Kubijal
27.-28. märtsil toimunud Pedagogicumi suurseminari eesmärk oli tutvuda uuringute ning vaatenurkadega, mida võiks kaaluda õpetajakoolituse ja õppemeetodite arendamiseks. Neile tuginevalt tehti plaane kutseõpingute edasiseks arendamiseks ja uuendamiseks. Seminaril osalesid nii õpetajakoolitusega seotud õppejõud, õpilaste, üliõpilaste ning kooli- ja lasteaiapidajate esindajad ning teised haridusvaldkonnaga seotud külalised, kes jagasid oma vaadet õpetajaharidusele.
Esimene päev
Esimese seminaripäeva ettekanded ja arutelud keskendusid küsimusele, millist õpetajat me tulevikus tahame ja mis on Tartu Ülikooli roll sellise õpetaja kujundamises.
Esmalt rääkisid Martin Villig ja Kadri Väljaste Heateo Haridusfondist sellest, millist õpetajat vajab üks õpilane, vt ettekannet siin. Ettekande pidajad rääkisid nii nende endi, praeguste noorte kui ka tööturu ootustest õpetajatele. Õpetaja puhul hinnatakse oskust õpetada oma ainet kaasahaaravalt, õppeaine päriseluga sidumist, ettevalmisust tööelu väljakutseteks jms. Tööturul on näiteks hinnatud omadused ja oskused info otsimine ja analüüsioskus, tehnoloogia mõistmine, emotsionaalne intelligentsus, ettevõtlik ja lahendustele orienteeritud mõttelaad ja enesejuhtimine – tuleks mõelda, kuidas nende oskuste arendamisele saaks koolis keskenduda.
Ülevaate õpetajakoolituse uuendamise protsessist andis TÜ haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste. Ettekandes näidati, kuidas on kutseõpingud muutunud ja millised on kutseõpingute uuendamise järgnevad sammud.
Seejärel kuulati veebi vahendusel Maria Assunção Florese (Minho Ülikool, European Journal of Teacher Education toimetaja) ettekannet maailmatrendidest õpetajahariduses. Ettekannet kuulates tunti samastumist Portugali õpetajate järelkasvu hetkeolukorraga – probleemid on nii Eestis kui Portugalis sarnased.
Sellele järgnes paneelarutelu teemal „Ootused Eesti õpetajatele“, kus osalesid Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Kätlin Kaljas (Eesti Lasteaednike Liit), Külliki Koppel (Eesti Lastevanemate Liit) ja Rain Mikser (Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi vanemteadur, Tartu Ülikooli haridusteooria kaasprofessor). Paneelarutelu juhtis TÜ Pedagogicumi juhataja Regina Soobard. Arutleti nelja küsimuse üle:
- Millised pädevused (teadmised, oskused, hoiakud, väärtused) peavad õpetajal olema ülikooli õpetajakoolituse lõpetamisel ning kooli tööle asumisel?
- Millest on tänases õpetajakoolituses puudu või mis on üle?
- Mida peaks õpetajakoolituses senisest enam tegema, et toetada õpetajate kutsekindlust koolis töötamisel?
- Kuhu suunas võiks õpetajakoolitus liikuda aastaks 2035?
Paneelarutelus osalejad vasakult: Kätlin Kaljas, Rain Mikser, Külliki Koppel, Jan Trei ja Regina Soobard
Arutelus toodi esile teooria ja praktika seotuse olulisust õpetajakoolituses.
Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esindaja Teele Kanarbik rääkis õppijate ootustest õppejõududele ja õpetajaharidusele. Video vahendusel edastasid oma mõtted heast õpetajast ka lasteaialapsed Rakvere Rohuaia lasteaia lastekogust. Lasteaialaste meelest on hea õpetaja see, kes on sõbralik, toetav, aitab erinevate tegevuste juures ja kohe kindlasti on hea õpetaja väga tore.
TÜÜE esindaja Teele Kanarbik
Jätkati rühmatööga, kus arutleti, milline on unistuste õpetajakoolitus ja kuidas selleni jõuda. Iga rühm tegi oma ideedest paariminutilise reklaami. Reklaamidele läheneti loovalt, näiteks oli ühe rühma ettekanne luulevormis:
On koostöö hoos
käib lõiming igal rindel
töögruppe moodustub
ja õpiringe
ning kogu õppe kestel õpimappi
toob tudeng kokku kraami, mida appi
saab võtta praktikal, kui tööd ta teeb ning
ka juhendades - tudengit, kolleegi.
Siis igaühe kogemusi VÕTA
peab oluliseks, arvesse neid võtab
ning õpiaeg on paindlik -
see, kes töötab
ja kogenud, komeedina võib söösta
ka õpetajakoolitusest läbi,
ent teine, kes viib palju tunde läbi,
saab läbipõlemise ohtu pelja-
tes õppida ka aastal kolmel-neljal.
Kui tudeng julgeb iseendaks jääda,
siis sulatab see stagnatsiooni jää ja
me haridustee täiel hool viib NÕKi
ja koormus kellelgi ei lähe lõhki.
Hea õpetaja suudab korda hoida,
ta õppijate huumorimeelt toidab
ja ilus on. Nii inspiratsiooni
saab lapski, et kord tööle minna kooli.
Ning loomulikult väga-väga vajab
esinduskulu iga õpetaja -
et olla sool ja toita kogu maad,
ta vajab juuksurit, massaaži, spaad.
Et vastutust saaks õlgadel ta kanda
sümboliks pakume kaheksakanda,
et kõrgel hoida hariduse lippu
Forseliuse ajast PISA tippu.
- Maria Jürimäe
Päeva lõpetas kohtumine president Kersti Kaljulaidiga. Teemaks oli programm Arutlev Kool ja kriitilise mõtlemise õpetamise vajalikkus. Arutleva Kooli eesmärk on argumenteerimisõppe jõudmine igasse koolitundi[1]. Vestlust presidendiga modereeris Pedagogicumi juhataja Regina Soobard.
Vestlus president Kersti Kaljulaidiga
Teine päev
Teist seminaripäeva, mis keskendus õpetajakoolituse hetkeolukorrale meil ja mujal ning edasistele suundadele, alustati hommikukõnni ja kõnniloenguga. Jalutuskäigul õpiti tundma erinevaid taime- ja linnuliike ja nauditi varakevadist hommikust päikest.
Teine seminaripäev jätkus ülevaadetega erinevatest uuringutest. Õpetajakoolituse üliõpilaste tagasisidet alusmooduli ainetele tutvustasid Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse liikmed Teele Kanarbik ja Joosep Heinsalu. Uuringu eesmärk oli koguda põhjalikku tagasisidet ja arendusettepanekuid õpetajakoolituse alusmooduli kohta. Vilistlasuuringut tutvustas Pedagogicumi praktikakorralduse ja -arenduse peaspetsialist Aili Saul. Uuring keskendus vilistlaste hinnangutele õpetaja ettevalmistusel Tartu Ülikoolis. Professor Margus Pedaste rääkis sidususe uuringust, mille raames uuriti seostamisvõimalusi õppekavas, sidusust ainekursuste vahel ja kooskõla ülikoolis õpitava ning praktika vahel.
Vilistlasuuringu ettekanne
PISA uuringu õppetundidest andis ülevaate Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Maie Kitsing.
Maie Kitsing rääkimas PISA uuringu õppetundidest
Seminari lõpetuseks sõnastati rühmades ideed edasiliikumiseks ja räägiti õpetajakoolituse uuendamise plaanidest. Kahepäevases seminaris kõlama jäänud peamised teemad olid teooria ja praktika sidumine, erinevate osapoolte kaasamine, koostöö- ja suhtlemisoskuste toetamine õpetajakoolituses, õpetajakoolituse õppekorralduslikud teemad ning õpetaja (enese)juhtimisoskuste arendamine.
