Võrgustikufoorum 2017 | Tartu Ülikooli Pedagogicum

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty link: 
humanitaarteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty link: 
    www.flaj.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty link: 
    keel.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty link: 
    www.flfi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty link: 
    www.flku.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty link: 
    maailmakeeled.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty link: 
    us.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty link: 
    kultuur.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty link: 
sotsiaalteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty link: 
    www.ht.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty link: 
    skytte.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty link: 
    majandus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty link: 
    psychology.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty link: 
    oigus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty link: 
    yti.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty link: 
    www.narva.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty link: 
    www.pc.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty link: 
meditsiiniteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty link: 
    biomeditsiin.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty link: 
    farmaatsia.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty link: 
    hambaarstiteadus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty link: 
    kliinilinemeditsiin.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty link: 
    tervis.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty link: 
    www.kk.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty link: 
reaalteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty link: 
    cs.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty link: 
    mereinstituut.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty link: 
    www.fi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty link: 
    chem.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty link: 
    math.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty link: 
    tymri.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty link: 
    www.kosmos.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty link: 
    tuit.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty link: 
    www.omi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty link: 
    utlib.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty link: 
    teaduskool.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty link: 
    www.genoomika.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty link: 
    muuseum.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty link: 
    natmuseum.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty link: 
    www.tyk.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraat
  • rektoraadi büroo
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty link: 
    www.ut.ee/et/tallinna-esindus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty link: 
    tyye.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty link: 
    www.tysk.ee
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty link: 
    www.campus.ee
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty link: 
    www.tym.ee
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty link: 
    www.kliinikum.ee
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty link: 
    www.sihtasutus.ut.ee
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu
  • Vaata kõiki muid üksusi

Võrgustikufoorum 2017

Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine 
2014-2020.1.02.16-0140 

Haridusuuendajate võrgustikufoorum
15. juuni Viljandis pärimusmuusika aidas 

 

Päeva juhatas sisse Anzori Barkalaja, kes tervitas osalejaid võrgustike teemalisel võrgustikufoorumil.

Haridusuuenduses on võrgustike teema aktuaalne;  kõigele vanale ja heale püüame juurde tuua uusi haridusalgatusi, mis toimiksid võrgustikupõhiselt.

Silver Sillak (TÜ haridusuuenduskeskus) "Võrgustikud teoorias ja praktikas"

Miks me üldse räägime võrgustikest?

Tulevikuühiskond nõuab haridussüsteemilt palju muutusi ja ülalt alla reformide teel ei ole need sageli edukad. Tõelise muutuse saavutamiseks tuleb kasutada olemasolevat kompetentsi ja initsiatiivi. 

Koostöövõrgustikud

- annavad praktikute muredele hääle,

- võimaldavad koos lahendusi otsida ja üksteiselt õppida.

Teadusuuringutes on käsitletud haridusuuenduse võrgustikepõhist levikut ning võrgustike  iseloomu (osapooled, struktuur, suhete iseloom, teke, juhtimine, eesmärk ja kestus). 

Võrgustikke on erinevaid – nt tsentraliseeritud või hajusad ja mitmekeskmelised; isetekkelised või kellegi poolt algatatud; isetoimivad või aktiivselt juhitavad jne.

Võrgustiku ulatuses eristatakse nelja taset, esimene hõlmab perekonda, teine kogukonda, kolmas riiki, neljas on rahvusvaheline. 

Võrgustike tüübid: professionaalsed õpikogukonnad (ühe kooli piires); õpivõrgustikud (koolide vahel); võrgustike võrgustikud (vähe uuritud). Näited Eestist: Huvitav Kool, Rajaleidja võrgustik, TÜ innovatsioonikoolid, Kiusamisvaba Kool jpt

Võrgustikul on potentsiaal võimendada

- ligipääsu parimatele praktikatele (õpivõimendus): erinevate rollide õppimine, erialane areng, võimalus katsetada, usaldus ja õlatunne, refleksioon, sünergia ...
- parimate praktikate vastastikust levitamist (levikuvõimendus):  üksteiselt õppimine, koolivälise teadmise jagamine, uue teadmise loomine koostöös, ressursid, kontaktid, mentorlus...
- huvikaitset (rollivõimendus): ühistöö, standardid, poliitika mõjutamine.

Seda saab toetada võrgustike strateegiline juhtimine ja võimestamine.

Võrgustike haldamisel on oluline demokraatlik, jagatud juhtimine; huvirühmade kaasamine; sildamine, vahendamine, strukturaalsete aukude täitmine; efektiivne koordineerimine. 

Tänapäeval oluline moment on tegevuste teaduspõhisus, sh läheb arvesse praktikute enda uurimistöö. Vajalik pidev õppimine, areng, enesehindamine, usaldus, näost näkku kohtumised, info levik, tehnoloogiline tugi.

Võrgustiku haldamisel oluline: ühised väärtused, normid, eesmärgid, orienteeritus praktilistele lahendustele, saavutuste tunnustamine.

Praktilised sammud: 

- vajaduste määratlemine,
- võimaluste kaardistamine,
- teadlikkuse tõstmine,
- miinimumnõuete kehtestamine võrgustikus osalemiseks.

Sügisel tahame alustada innovatsioonikoolide võrgustiku uuendamisega. Täna töötoas hakkame otsima innovatsioonikooli tunnuseid. Soov on vabastada meie partnerkoolid tsentraalse koordineerimise painest. Mõni kool pingutas, et saada partneriks, aga nüüd on vaikus. Plaanime lasta nimekirja vabaks. Kui kool vastab n tunnusele, siis ta võibki öelda, et on innovatsioonikool.

Määratleme iga osapoole (kooli) individuaalsed vajadused, samuti võimalused ja ressursid. Viime kokku vajaduse ja potentsiaali. Kavas koolide klasterdamine vastavalt huvidele või kompetentsile; ühiste arendusprojektide algatamine. 

Kommentaarid ja vastused küsimustele:

Varasemast olemasolevaid võrgustikke, nt ainesektsioonid, kindlasti ei hakata lammutama, aga on võimalus tekitada uusi seoseid.
Võrgustikke on meil palju, nende aktiivsus on erinev. Inimeste suutlikkusel osaleda ja hallata on piirid. Saaksime tõsta tõhusust. Paljudel võrgustikel on ees väljakutse, kuidas jõuda rahvusvahelise koostööni.
Ülikoolil on kindlasti ka teadushuvi uurida, kuidas olemasolevad võrgustikud toimivad.
Paljud võrgustikud ongi ajutised ja projektipõhised, mõned tuginevad üksikutele sädeinimestele; kui need väsivad, siis võrk laguneb. Haridussüsteem saab väga palju õppida iseregulatsiooni mehhanisme nt tehnoloogiamaailmast.

Mariann Rikka (HTM): "Haridusalgatuste kohtumiste sari"

Tugev ühiskond on selline, kus igaüks saab olla tema ise, ennast teostada talle parimal viisil, austades teiste samasugust õigust. Kool on ühiskonna mudel. Parema ühiskonna kujundamine algab kodust ja koolist. 

Aeg-ajalt tuleb oma võrgustikku ja selles asjade hetkeseisu ja liikumissuunda analüüsida. 

Näiteks Huvitav Kool – kas katus või hoopis kasvulava? Hea kommunikatsiooniplatvorm heade mõtete esile tõstmiseks! Huvitaval Koolil on Facebookis u 4000 jälgijat, ka blogi loetakse (https://www.facebook.com/huvitavkool/).

Kodanikuühiskonnas on palju suurepärast õhinapõhisust, aga ressursid on alati piiratud. Seepärast on vajalik koostöö. Kui me soovime olla platvorm, siis püüame kokku tuua ka teisi algatusi, mis koole hõlmavad. Kujundame koolikultuuri tervikuna, mitte ainult õppetööd.

Koolidel puudub selge pilt arvukatest erinevatest algatustest, võrgustikest, nende eesmärkidest ja pakutavast. Mida valida? Kiusamisvaba Kool või Kiusamisvaba Kool ja Lasteaed?

Kutsusime kokku erinevad haridusalgatused, et nad ise saaksid aru, et on ühine alus tegutsemiseks, ja leiaksid tee, kuidas sealt edasi minna. Fookusküsimus: kuidas koolil oleks lihtsam ja selgem valida, kus osaleda?

Üks koolijuht ütles: "Meie kool on liitunud kõigi algatustega!" Aga kui paljudesse suudab ta tegelikult sisuliselt ja mõtestatult panustada?

Koostöökohad:

  1. Tervikliku, targa, õnneliku inimese ja aktiivse kodaniku kujundamine.
  2. Avatud, turvaline ja arenev koolikultuur.
  3. Ühiskondlike ja hariduspoliitiliste arengute tugi ja kiirendi. 

 

"Haridussiil" - haridusalgatuste regulaarsed kohtumised. Koonda koolitusinfot, räägi ja jaga, koolita koos (vajadusel kohanda), anna valikukompass koolile/lasteaiale. 

Teisel kohtumisel tõdesime, et meist on kujunemas koos õppiv võrgustik. Läksime edasi teekaardi ideega. Kolmandal kohtumisel homme jätkame hariduskompassi ideega (vrd valijakompass).  Esialgsetesse kohtumistesse on kaasatud 10 võrgustikku (Ettevõtlik Kool, T.O.R.E, Tervist Edendav Kool jt), aga laienemine on plaanis. Koostöö peaks jääma regulaarseks. Tahame haridusalgatuste kompassi reaalselt digitaalse tööriistana valmis teha.  

 

Terje Tuisk (Eesti Teadusagentuur): "Üld- ja huvihariduse lõimimine LTT näitel" (ettekanne on koostatud koos Katrin Saartiga)

Miks üldse peaks sidustama huvi- ja üldharidust? On palju algatusi üldhariduskoolide koolikultuuri arendamiseks, kuid lapsed liiguvad palju laiemalt. Ja koolidel on palju ühist. Kui õpetaja üldhariduskoolis näeb, et lapsel on mingis valdkonnas sügav huvi, siis ta ju saaks suunata lapse huvikooli?

Meie heade PISA tulemuste taga on mh koolivälised arenguvõimalused, sh olulisel määral huviharidus. Huvihariduses on ka võimalus õpilase karjäärivalikute toetamiseks. 

Mis võiks olla kokkupuutekohad?

- külalistunnid
- valikained
- praktikumid
- ruumide ja vahendite jagamine
- koostöö õppekavade planeerimisel
- uurimistööde juhendamine
- üldhariduse õppemahu vähendamine huvikoolis läbitu arvelt

Mida juba tehakse?

Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Pernova Loodusmaja, Pärnu Kunstide Maja – pakuvad koolidele õppeprogramme. Pernova Tehnikamaja ruume kasutavad koolid tehnoloogiaõppeks.

TÜ teaduskooli kursusi arvestatakse valikainetena. HITSA on loonud materjale, mis toetavad robootika lõimimist aineõppesse. 

Õpilaste teadusfestival - "teadushuvi laulupidu"  16.-17. aprillil 2018 Tartus. Esinevad õpilaste teadustööde konkursi parimad, tutvustatakse algklasside teadusprojekte, esinevad huvikoolid ja muuseumid. 

22. novembril Tallinnas Balti jaamas teadushuvihariduse konverents.

Rühmatöös otsisid osalejad takistusi üldhariduse ja huvihariduse lõimimisel ning panid ka kirja, kes peaks need takistused kõrvaldama.

Margus Pedaste (TÜ Pedagogicum): "Kuidas õppida võrgustikus?" (lingid.ee/vorgustik)

On olemas TALISe uuring Eesti õpetajate enesetäiendusest. Eesti õppekeelega koolides u 40%, vene keelega 60% õpetajaid osaleb koostöövõrgustikes.

Enesetõhusus ja rahulolu -- me saame hästi hakkama, aga ise ei usu seda. 

HITSA koolitustel on selgunud: valdavalt leitakse, et "meie kooli õpetajad ei osale piisavalt õpikogukondades, kus õpitakse kasutama digivahendeid".

Mida on õpetajal õpetamiseks vaja?

-        visioon
-        motivatsioon
-        arusaamine
-        praktika
-        refleksioon
-        kogukond

Shulman, L (2004)

Kuidas inimesed õpivad?

  1. omandamine
  2. harjutamine
  3. avastamine
  4. tajumine
  5. osalemine

Simons, Ruijters (2008)

Kõiki õppimisviise saab rakendada koostöös. Vajalik: usaldus, avatud hoiak, aktiivne panustamine. Keegi peab võtma juhirolli. 

Kuidas õpetajad õpivad (muutus teadmistes, uskumustes, emotsioonides, kavatsustes, praktikates)?

- katsetades
- reflekteerides
- teiste ideede põhjal
- vastuolu tajudes
- otsides lahendusi
- ka õppimist vältida püüdes

Tuleb mudeldada elukestvat õppimist! Olla ise liidri rollis, näidata suunda! Osaleda õpikogukondades, olla eestvedaja, osaleda otsustamises ja arendamises, hinnata uuringuid ja praktikaid. 

Toetatud refleksioon – kvaliteedi määrab argumentatsiooni tase (kirjeldamine, põhjendamine, hindamine, arutelu). Tehniline, praktiline, kriitiline. Leijen jt (2012)

John Hattie uuris metaanalüüse, sh tagasiside kohta. Tagasiside efekt keskmiselt kaks korda suurem kui eri õppetegevustel keskmiselt. Suurim efekt näpunäidetel, tugevuste kindlustamisel.Vähim efekt (tühjal) kiitusel, tasul, karistusel. Tagasiside peab aitama õppijal õppida õppima ja oma õppimist juhtima. 

Üksteiselt õppimises on suur potentsiaal. Ise saame luua kogukonna. Näiteks lõime Tartu Ülikoolis uut praktikasüsteemi. Meil oli väike võrgustik, u 10 inimest koolidest ja TÜ 3 teaduskonnast. Igaühel oli erinev kogemus ja tööpõld, kõik täiendasid üksteist. Suhtlesime ka vabamas õhkkonnas, kohtusime vähemalt kord kuus. Panime koos puslet kokku ja tundsime end õnnelikuna. Keeruline on ainult skaleerida seda 400 juhendajale.

Tiina Kivirand (HTM): "Kaasamist toetav õpetaja ja eripedagoog"

Aeg-ajalt kuulen, et kaasav haridus on ideoloogiline narratiiv. Ei hakka praegu vaidlema. Kogu Euroopas püüeldakse kaasavama kooli poole. 

Kaasav haridus ei tähenda ainult puuetega õppijate kaasamist, vaid kõikide õppijate individuaalsete eripärade arvestamist. Kvaliteetne haridus ja sotsiaalne kaasatus oma kogukonnas, elukohas. Igal õppijal võib mingil hetkel vaja minna abi ja tuge. Kaasavus on kvaliteedi küsimus. 

Koostöö ja võrgustikutöö on täiesti hädavajalikud. Nii sisu kui ressursijagamise mõttes. Eduka koostöö alus on täpselt määratletud ja mõistetud rollijaotus. 

Pädevuste alused

Õpetaja: mitmekesisuse väärtustamine, õppijate toetamine, koos töötamine, elukestev õppimine.

Eripedagoog: kaasava haridussüsteemi aktsepteerimine, õpetaja ja õppija toetamine, koostöö eestvedamine, elukestev õppimine ja uuenduste eestvedamine

Vt EKHA projekti raport "Kaasamist toetav õpetajakoolitus"

https://www.european-agency.org/sites/default/files/teacher-education-for-inclusion-key-policy-messages_TE4i-policypaper-ET.pdf

Uuring "Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus" – 78% tavakooli õpetajaid leiab, et kõik õpilased peaksid saama õppida kodulähedases koolis. Seega hoiakud on toetavad.

Projekt "Kaasav kool" 2014-2015

  1. Erinevused rikastavad.
  2. Kaasavast koolikultuurist võidavad kõik. 
  3. Koostöö ja koos õppimine on edu võti.
  4. Õpetaja on võtmeisik, kuid ta vajab tuge.
  5. Ressursid on olulised.

 

Miks me räägime ikka veel eraldi pedagoogikast ja eripedagoogikast?
Miks on eraldi õpetajate liit ja eripedagoogide liit?
Miks on vastandumine?
Eripedagoogika alastesse koolitustesse tuleks kaasata ka huvikoolide õpetajaid!

Evelyn Kiive (TÜ): "Intellektipuudega õpilane Eesti koolis"

Viisime läbi rakendusuuringe: koolijuhtide, õpetajate, tugispetsialistide hoiakud ja valmisolek HEV õpilaste arengu toetamiseks; õppekorraldus ja õppekeskkonnad; õppemetoodika.

Intellekt jaotub populatsioonis normaaljaotuse järgi. Kerge intellektipuudega inimesi on u 2,5% elanikkonnast. Võib olla ainus erivajadus, aga tihti kaasneb teisi.

Kerge intellektipuudega laps: vähenenud huvi ümbritseva vastu, seosed kujunevad aeglaselt, vähene enesekontroll, väiksem töömalu, konkreetne mõtlemine, raskused järelduste ja üldistuste tegemisel. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava  on mõeldud kerge intellektipuudega õpilastele. 

Nende laste kaasamine on suurem väljakutse: varajane märkamine on keerukas; sobiva õpikeskkonna puudumist ei kompenseeri kodu ja sotsiaalne keskkond. 

Uuringus osales 24 tava- ja 10 erikooli, kokku 76 õpilast – lihtsustatud õppekava 4. klassi õpilased, lisaks nende vanemad. Koguti hinnanguid õpetajatelt. Õpilased tegid põhioskuste ainetesti ja nende vaimset võimekust hinnati Raveni Värviliste Maatriksite testiga. 

Õpilastega tehti intevrjuu, vanematelt koguti taustateavet.

Selgub, et kasutusel on erinevad õppekorraldusmudelid:

  • lihtsustatud õppe (liit)klass
  • väikeklass
  • üks-ühele õpe
  • kõik ained tavaklassis kohandatud materjalide ja metoodikaga
  • kõik ained tavaklassis, kuid leebema suhtumisega "kõvasse peasse"

Tavakoolides õppivad õpilased tegid nii vaimse võimekuse testi kui ainetesti edukamalt kui erikoolides õppivad õpilase. Tavakoolis õpivad kergemad juhtumid?

Tava- ja erikoolide õpilaste hinnangud koolile üsna sarnased. Ka lapsevanemate rahulolus vahet ei ole.

Tavakooli õpetajad ütlevad, et oskusi ei piisa, lapsi klassis palju, erinevad HEV, vähe ressursse, pole tugispetsialisti, pole materjale, lapsevanem ei tee koostööd...

Erikoolide õpetajad ütlevad: õppematerjalidest puudus, käitumisprobleemid, liitpuuded, tase väga erinev ka ühes klassis, aega individuaalseks juhendamiseks vähe. 

2018 kevadel jätkame uuringut ja hindame õpilaste arengutrajektoori. 

Toome välja tõenduspõhised ettepanekud õpetajate ja eripedagoogide (täiendus)õppe ja nõustamise jaoks.

Liina Allikmäe, Ita Ilves (TÜ haridusuuenduskeskus): ÕpiVeski hetkeseis ja tulevik

ÕpiVeski programm: http://www.pedagogicum.ut.ee/et/projektid/opiveski

Õpiobjekt -- interaktiivne õppematerjal, mis on terviklik, toetab õppimist, on taasesitatav ja vastab tehnilistele standarditele.

Programmis on kolm vooru:

  1. haridusliku sisuga arvuti- ja nutimängud
  2. mittedigitaalsed õpiobjektid
  3. kombineeritud

 

Jaanuaris toimus häkaton (48tunnine arendusmaraton, mille käigus valmisid esialgsed prototüübid). Veebruar-märts: kuue auhinnatud tiimi "valideerimine" -- kasutajatelt tagasiside kogumine, kiire ja intensiivne aendustöö, mentoritelt nõustamine. Kolm meeskonda said auhinna/arendustoetuse. Märts-mai: hanke korraldamine (meie jaoks kõige keerulisem).

Kolmest auhinnatud meeskonnast kahega on lepingud sõlmitud ja õpiobjektid peaksid valmima septembris. 

otsim.ee oli kõige terviklikum prototüüp, kahjuks otsustasid nad hankes mitte osaleda. Meile õppetund: algusest peale peavad tingimused väga selgelt lahti kirjutatud olema. Küsimus meeskondadele, kas nad on valmis lõpuni minema ja suudavad piisavalt panustada. 

Hankes osalesid ja toetuse said: Keemiku kaardid ja MindStone

MindStone: http://www.youtube.com/watch?v=CqhG8pRYKPE&t=38s

Bioloogia ja ajalugu 3.-9. klass. Õpetajale on lihtne tööriist küsimuste lisamiseks.

Uus voor ja ideekorje 21. august - 5. september! Ootame mittedigitaalsete õpiobjektide ideesid!

Kärt Leppik (TÜ Pedagogicum): „ÕpiFest: täna annan tundi mina!“

ÕpiFest kui õpilaste õpetamisfestival – esimesel aastal katsetasime väikses mahus, aga huvi oli suur ja tagasiside positiivne. Eesmärk: väärtustada õpetajaametit, tutvustada parimaid õppemeetodeid läbi õpilase silmade, toetada haridusuuendust, pakkuda õpilasele esinemiskogemust, seostada üld- ja huviharidust. Oluline moment: professionaalne tagasiside noortele õpilasõpetajatele. 

Selle aasta ÕpiFest toimus 5. aprillil. Osales 10 kooli Eesti eri paigust, kolm vanuserühma, 3liikmelised meeskonnad, tunni pikkus 20 minutit, pidi lõimima 2 ainet ja olema elulähedane, pidi kasutama aktiivõppemeetodeid. Tagasisidet andis 3-liikmeline žürii.

Lõimingu näited: loodusõpetus + inglise keel, geograafia ja ühiskonnaõpetus, loodusõpetus ja muusika jne.

Visioon aastaks 2022 - võiks olla menukas suursündmus, eelvoorude ja finaali teleülekandega. Lähitulevik: proovime teha piirkondliku eelvooru katseliselt Tartu regioonis. 

2018 veebruaris üleriigiline videovoor 3-minutiliste tutvustustega.

http://www.ht.ut.ee/et/opifest-tana-annan-tundi-mina

Peame kaasama ka venekeelseid koole ja ristmeedia professionaale.

Mari-Liis Parts (TÜ haridusuuenduskeskus): „STEAM-huviringide juhendajad kui üd- ja huvihariduse sildajad“

STEAM - science, technology, engineering, arts, mathematics

LTT ringijuhendajatest on puudus! Kitsaskohad on juhendajate pädevus ja kättesaadavus, eriti maapiirkondades (transport). Pole koolitusvõimalust potentsiaalsetele ringijuhendajatele. Kui lapsevanem tahab anda koolis robootikaringi -- kuidas ta saab vajalikke oskusi?

Ringijuhendaja vajalikud oskused: pedagoogika, sh erivajadustega lapsed, õppe kavandamine, hindamine, valdkondlik ja ringipedagoogiline didaktika, jätkusuutlikkuse tagamine.

Ringijuhendajate kasvulava – noorsootöötajad!

Nüüdisaegne õpikäsitus – enesejuhitud, avatud, koostöine, motiveeritud, valmis ebakindluseks.
STEAM – uuriv, koostöine, protsess, elulähedane, probleeme lahendav.

Tartu Ülikool valmistab ette ringijuhendajate täienduskoolitust.  Koolitusmoodul 6 + 6 + 6 EAP.

Huviringi juhendamise alused (6 EAP): ringipedagoogika, valdkonna didaktika (robootika, botaanika, film ...)

Aineteülene meeskonnajuhtimine (6 EAP): disainmõtlemine, interdistsiplinaarsus, meeskonnatöisus

Praktika (6 EAP): koolis ja linnalaagris

Asjakohased õpipädevuste kirjeldused aitavad sillata üldharidust ja huviharidust. Huvikoolis praktiseeritav mittenumbriline tagasiside võiks tulevikus olla eeskujuks üldhariduskoolis?

Huvihariduse kvaliteedi kasv – rohkem väärtustamist ka koolide poolt!

Rühmatööd

I rühm – innovatsioonikooli tunnused (lingid.ee/foorum_1) 

II rühm – Õpiveski ja Õpifesti formaatide arendused, soovitused tulevikuks (lingid.ee/foorum_2) 

III rühm – huvi- ja üldhariduse sidustamisest, praktikate põhjal probleemsed kohad, mis on üles kerkinud ja lahendamist vajavad. Mis on seni olnud takistuseks üld- ja huvihariduse lõimimisel? (lingid.ee/foorum_3)