Võrgustikufoorum 2017
Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine
2014-2020.1.02.16-0140
Haridusuuendajate võrgustikufoorum
15. juuni Viljandis pärimusmuusika aidas
Päeva juhatas sisse Anzori Barkalaja, kes tervitas osalejaid võrgustike teemalisel võrgustikufoorumil.
Haridusuuenduses on võrgustike teema aktuaalne; kõigele vanale ja heale püüame juurde tuua uusi haridusalgatusi, mis toimiksid võrgustikupõhiselt.
Silver Sillak (TÜ haridusuuenduskeskus) "Võrgustikud teoorias ja praktikas"
Miks me üldse räägime võrgustikest?
Tulevikuühiskond nõuab haridussüsteemilt palju muutusi ja ülalt alla reformide teel ei ole need sageli edukad. Tõelise muutuse saavutamiseks tuleb kasutada olemasolevat kompetentsi ja initsiatiivi.
Koostöövõrgustikud
- annavad praktikute muredele hääle,
- võimaldavad koos lahendusi otsida ja üksteiselt õppida.
Teadusuuringutes on käsitletud haridusuuenduse võrgustikepõhist levikut ning võrgustike iseloomu (osapooled, struktuur, suhete iseloom, teke, juhtimine, eesmärk ja kestus).
Võrgustikke on erinevaid – nt tsentraliseeritud või hajusad ja mitmekeskmelised; isetekkelised või kellegi poolt algatatud; isetoimivad või aktiivselt juhitavad jne.
Võrgustiku ulatuses eristatakse nelja taset, esimene hõlmab perekonda, teine kogukonda, kolmas riiki, neljas on rahvusvaheline.
Võrgustike tüübid: professionaalsed õpikogukonnad (ühe kooli piires); õpivõrgustikud (koolide vahel); võrgustike võrgustikud (vähe uuritud). Näited Eestist: Huvitav Kool, Rajaleidja võrgustik, TÜ innovatsioonikoolid, Kiusamisvaba Kool jpt
Võrgustikul on potentsiaal võimendada
- ligipääsu parimatele praktikatele (õpivõimendus): erinevate rollide õppimine, erialane areng, võimalus katsetada, usaldus ja õlatunne, refleksioon, sünergia ...
- parimate praktikate vastastikust levitamist (levikuvõimendus): üksteiselt õppimine, koolivälise teadmise jagamine, uue teadmise loomine koostöös, ressursid, kontaktid, mentorlus...
- huvikaitset (rollivõimendus): ühistöö, standardid, poliitika mõjutamine.
Seda saab toetada võrgustike strateegiline juhtimine ja võimestamine.
Võrgustike haldamisel on oluline demokraatlik, jagatud juhtimine; huvirühmade kaasamine; sildamine, vahendamine, strukturaalsete aukude täitmine; efektiivne koordineerimine.
Tänapäeval oluline moment on tegevuste teaduspõhisus, sh läheb arvesse praktikute enda uurimistöö. Vajalik pidev õppimine, areng, enesehindamine, usaldus, näost näkku kohtumised, info levik, tehnoloogiline tugi.
Võrgustiku haldamisel oluline: ühised väärtused, normid, eesmärgid, orienteeritus praktilistele lahendustele, saavutuste tunnustamine.
Praktilised sammud:
- vajaduste määratlemine,
- võimaluste kaardistamine,
- teadlikkuse tõstmine,
- miinimumnõuete kehtestamine võrgustikus osalemiseks.
Sügisel tahame alustada innovatsioonikoolide võrgustiku uuendamisega. Täna töötoas hakkame otsima innovatsioonikooli tunnuseid. Soov on vabastada meie partnerkoolid tsentraalse koordineerimise painest. Mõni kool pingutas, et saada partneriks, aga nüüd on vaikus. Plaanime lasta nimekirja vabaks. Kui kool vastab n tunnusele, siis ta võibki öelda, et on innovatsioonikool.
Määratleme iga osapoole (kooli) individuaalsed vajadused, samuti võimalused ja ressursid. Viime kokku vajaduse ja potentsiaali. Kavas koolide klasterdamine vastavalt huvidele või kompetentsile; ühiste arendusprojektide algatamine.
Kommentaarid ja vastused küsimustele:
Varasemast olemasolevaid võrgustikke, nt ainesektsioonid, kindlasti ei hakata lammutama, aga on võimalus tekitada uusi seoseid.
Võrgustikke on meil palju, nende aktiivsus on erinev. Inimeste suutlikkusel osaleda ja hallata on piirid. Saaksime tõsta tõhusust. Paljudel võrgustikel on ees väljakutse, kuidas jõuda rahvusvahelise koostööni.
Ülikoolil on kindlasti ka teadushuvi uurida, kuidas olemasolevad võrgustikud toimivad.
Paljud võrgustikud ongi ajutised ja projektipõhised, mõned tuginevad üksikutele sädeinimestele; kui need väsivad, siis võrk laguneb. Haridussüsteem saab väga palju õppida iseregulatsiooni mehhanisme nt tehnoloogiamaailmast.
Mariann Rikka (HTM): "Haridusalgatuste kohtumiste sari"
Tugev ühiskond on selline, kus igaüks saab olla tema ise, ennast teostada talle parimal viisil, austades teiste samasugust õigust. Kool on ühiskonna mudel. Parema ühiskonna kujundamine algab kodust ja koolist.
Aeg-ajalt tuleb oma võrgustikku ja selles asjade hetkeseisu ja liikumissuunda analüüsida.
Näiteks Huvitav Kool – kas katus või hoopis kasvulava? Hea kommunikatsiooniplatvorm heade mõtete esile tõstmiseks! Huvitaval Koolil on Facebookis u 4000 jälgijat, ka blogi loetakse (https://www.facebook.com/huvitavkool/).
Kodanikuühiskonnas on palju suurepärast õhinapõhisust, aga ressursid on alati piiratud. Seepärast on vajalik koostöö. Kui me soovime olla platvorm, siis püüame kokku tuua ka teisi algatusi, mis koole hõlmavad. Kujundame koolikultuuri tervikuna, mitte ainult õppetööd.
Koolidel puudub selge pilt arvukatest erinevatest algatustest, võrgustikest, nende eesmärkidest ja pakutavast. Mida valida? Kiusamisvaba Kool või Kiusamisvaba Kool ja Lasteaed?
Kutsusime kokku erinevad haridusalgatused, et nad ise saaksid aru, et on ühine alus tegutsemiseks, ja leiaksid tee, kuidas sealt edasi minna. Fookusküsimus: kuidas koolil oleks lihtsam ja selgem valida, kus osaleda?
Üks koolijuht ütles: "Meie kool on liitunud kõigi algatustega!" Aga kui paljudesse suudab ta tegelikult sisuliselt ja mõtestatult panustada?
Koostöökohad:
- Tervikliku, targa, õnneliku inimese ja aktiivse kodaniku kujundamine.
- Avatud, turvaline ja arenev koolikultuur.
- Ühiskondlike ja hariduspoliitiliste arengute tugi ja kiirendi.
"Haridussiil" - haridusalgatuste regulaarsed kohtumised. Koonda koolitusinfot, räägi ja jaga, koolita koos (vajadusel kohanda), anna valikukompass koolile/lasteaiale.
Teisel kohtumisel tõdesime, et meist on kujunemas koos õppiv võrgustik. Läksime edasi teekaardi ideega. Kolmandal kohtumisel homme jätkame hariduskompassi ideega (vrd valijakompass). Esialgsetesse kohtumistesse on kaasatud 10 võrgustikku (Ettevõtlik Kool, T.O.R.E, Tervist Edendav Kool jt), aga laienemine on plaanis. Koostöö peaks jääma regulaarseks. Tahame haridusalgatuste kompassi reaalselt digitaalse tööriistana valmis teha.
Terje Tuisk (Eesti Teadusagentuur): "Üld- ja huvihariduse lõimimine LTT näitel" (ettekanne on koostatud koos Katrin Saartiga)
Miks üldse peaks sidustama huvi- ja üldharidust? On palju algatusi üldhariduskoolide koolikultuuri arendamiseks, kuid lapsed liiguvad palju laiemalt. Ja koolidel on palju ühist. Kui õpetaja üldhariduskoolis näeb, et lapsel on mingis valdkonnas sügav huvi, siis ta ju saaks suunata lapse huvikooli?
Meie heade PISA tulemuste taga on mh koolivälised arenguvõimalused, sh olulisel määral huviharidus. Huvihariduses on ka võimalus õpilase karjäärivalikute toetamiseks.
Mis võiks olla kokkupuutekohad?
- külalistunnid
- valikained
- praktikumid
- ruumide ja vahendite jagamine
- koostöö õppekavade planeerimisel
- uurimistööde juhendamine
- üldhariduse õppemahu vähendamine huvikoolis läbitu arvelt
Mida juba tehakse?
Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Pernova Loodusmaja, Pärnu Kunstide Maja – pakuvad koolidele õppeprogramme. Pernova Tehnikamaja ruume kasutavad koolid tehnoloogiaõppeks.
TÜ teaduskooli kursusi arvestatakse valikainetena. HITSA on loonud materjale, mis toetavad robootika lõimimist aineõppesse.
Õpilaste teadusfestival - "teadushuvi laulupidu" 16.-17. aprillil 2018 Tartus. Esinevad õpilaste teadustööde konkursi parimad, tutvustatakse algklasside teadusprojekte, esinevad huvikoolid ja muuseumid.
22. novembril Tallinnas Balti jaamas teadushuvihariduse konverents.
Rühmatöös otsisid osalejad takistusi üldhariduse ja huvihariduse lõimimisel ning panid ka kirja, kes peaks need takistused kõrvaldama.
Margus Pedaste (TÜ Pedagogicum): "Kuidas õppida võrgustikus?" (lingid.ee/vorgustik)
On olemas TALISe uuring Eesti õpetajate enesetäiendusest. Eesti õppekeelega koolides u 40%, vene keelega 60% õpetajaid osaleb koostöövõrgustikes.
Enesetõhusus ja rahulolu -- me saame hästi hakkama, aga ise ei usu seda.
HITSA koolitustel on selgunud: valdavalt leitakse, et "meie kooli õpetajad ei osale piisavalt õpikogukondades, kus õpitakse kasutama digivahendeid".
Mida on õpetajal õpetamiseks vaja?
- visioon
- motivatsioon
- arusaamine
- praktika
- refleksioon
- kogukond
Kuidas inimesed õpivad?
- omandamine
- harjutamine
- avastamine
- tajumine
- osalemine
Simons, Ruijters (2008)
Kõiki õppimisviise saab rakendada koostöös. Vajalik: usaldus, avatud hoiak, aktiivne panustamine. Keegi peab võtma juhirolli.
Kuidas õpetajad õpivad (muutus teadmistes, uskumustes, emotsioonides, kavatsustes, praktikates)?
- katsetades
- reflekteerides
- teiste ideede põhjal
- vastuolu tajudes
- otsides lahendusi
- ka õppimist vältida püüdes
Tuleb mudeldada elukestvat õppimist! Olla ise liidri rollis, näidata suunda! Osaleda õpikogukondades, olla eestvedaja, osaleda otsustamises ja arendamises, hinnata uuringuid ja praktikaid.
Toetatud refleksioon – kvaliteedi määrab argumentatsiooni tase (kirjeldamine, põhjendamine, hindamine, arutelu). Tehniline, praktiline, kriitiline. Leijen jt (2012)
John Hattie uuris metaanalüüse, sh tagasiside kohta. Tagasiside efekt keskmiselt kaks korda suurem kui eri õppetegevustel keskmiselt. Suurim efekt näpunäidetel, tugevuste kindlustamisel.Vähim efekt (tühjal) kiitusel, tasul, karistusel. Tagasiside peab aitama õppijal õppida õppima ja oma õppimist juhtima.
Üksteiselt õppimises on suur potentsiaal. Ise saame luua kogukonna. Näiteks lõime Tartu Ülikoolis uut praktikasüsteemi. Meil oli väike võrgustik, u 10 inimest koolidest ja TÜ 3 teaduskonnast. Igaühel oli erinev kogemus ja tööpõld, kõik täiendasid üksteist. Suhtlesime ka vabamas õhkkonnas, kohtusime vähemalt kord kuus. Panime koos puslet kokku ja tundsime end õnnelikuna. Keeruline on ainult skaleerida seda 400 juhendajale.
Tiina Kivirand (HTM): "Kaasamist toetav õpetaja ja eripedagoog"
Aeg-ajalt kuulen, et kaasav haridus on ideoloogiline narratiiv. Ei hakka praegu vaidlema. Kogu Euroopas püüeldakse kaasavama kooli poole.
Kaasav haridus ei tähenda ainult puuetega õppijate kaasamist, vaid kõikide õppijate individuaalsete eripärade arvestamist. Kvaliteetne haridus ja sotsiaalne kaasatus oma kogukonnas, elukohas. Igal õppijal võib mingil hetkel vaja minna abi ja tuge. Kaasavus on kvaliteedi küsimus.
Koostöö ja võrgustikutöö on täiesti hädavajalikud. Nii sisu kui ressursijagamise mõttes. Eduka koostöö alus on täpselt määratletud ja mõistetud rollijaotus.
Pädevuste alused
Õpetaja: mitmekesisuse väärtustamine, õppijate toetamine, koos töötamine, elukestev õppimine.
Eripedagoog: kaasava haridussüsteemi aktsepteerimine, õpetaja ja õppija toetamine, koostöö eestvedamine, elukestev õppimine ja uuenduste eestvedamine
Vt EKHA projekti raport "Kaasamist toetav õpetajakoolitus"
Uuring "Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus" – 78% tavakooli õpetajaid leiab, et kõik õpilased peaksid saama õppida kodulähedases koolis. Seega hoiakud on toetavad.
Projekt "Kaasav kool" 2014-2015
- Erinevused rikastavad.
- Kaasavast koolikultuurist võidavad kõik.
- Koostöö ja koos õppimine on edu võti.
- Õpetaja on võtmeisik, kuid ta vajab tuge.
- Ressursid on olulised.
Miks me räägime ikka veel eraldi pedagoogikast ja eripedagoogikast?
Miks on eraldi õpetajate liit ja eripedagoogide liit?
Miks on vastandumine?
Eripedagoogika alastesse koolitustesse tuleks kaasata ka huvikoolide õpetajaid!
Evelyn Kiive (TÜ): "Intellektipuudega õpilane Eesti koolis"
Viisime läbi rakendusuuringe: koolijuhtide, õpetajate, tugispetsialistide hoiakud ja valmisolek HEV õpilaste arengu toetamiseks; õppekorraldus ja õppekeskkonnad; õppemetoodika.
Intellekt jaotub populatsioonis normaaljaotuse järgi. Kerge intellektipuudega inimesi on u 2,5% elanikkonnast. Võib olla ainus erivajadus, aga tihti kaasneb teisi.
Kerge intellektipuudega laps: vähenenud huvi ümbritseva vastu, seosed kujunevad aeglaselt, vähene enesekontroll, väiksem töömalu, konkreetne mõtlemine, raskused järelduste ja üldistuste tegemisel. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava on mõeldud kerge intellektipuudega õpilastele.
Nende laste kaasamine on suurem väljakutse: varajane märkamine on keerukas; sobiva õpikeskkonna puudumist ei kompenseeri kodu ja sotsiaalne keskkond.
Uuringus osales 24 tava- ja 10 erikooli, kokku 76 õpilast – lihtsustatud õppekava 4. klassi õpilased, lisaks nende vanemad. Koguti hinnanguid õpetajatelt. Õpilased tegid põhioskuste ainetesti ja nende vaimset võimekust hinnati Raveni Värviliste Maatriksite testiga.
Õpilastega tehti intevrjuu, vanematelt koguti taustateavet.
Selgub, et kasutusel on erinevad õppekorraldusmudelid:
- lihtsustatud õppe (liit)klass
- väikeklass
- üks-ühele õpe
- kõik ained tavaklassis kohandatud materjalide ja metoodikaga
- kõik ained tavaklassis, kuid leebema suhtumisega "kõvasse peasse"
Tavakoolides õppivad õpilased tegid nii vaimse võimekuse testi kui ainetesti edukamalt kui erikoolides õppivad õpilase. Tavakoolis õpivad kergemad juhtumid?
Tava- ja erikoolide õpilaste hinnangud koolile üsna sarnased. Ka lapsevanemate rahulolus vahet ei ole.
Tavakooli õpetajad ütlevad, et oskusi ei piisa, lapsi klassis palju, erinevad HEV, vähe ressursse, pole tugispetsialisti, pole materjale, lapsevanem ei tee koostööd...
Erikoolide õpetajad ütlevad: õppematerjalidest puudus, käitumisprobleemid, liitpuuded, tase väga erinev ka ühes klassis, aega individuaalseks juhendamiseks vähe.
2018 kevadel jätkame uuringut ja hindame õpilaste arengutrajektoori.
Toome välja tõenduspõhised ettepanekud õpetajate ja eripedagoogide (täiendus)õppe ja nõustamise jaoks.
Liina Allikmäe, Ita Ilves (TÜ haridusuuenduskeskus): ÕpiVeski hetkeseis ja tulevik
ÕpiVeski programm: http://www.pedagogicum.ut.ee/et/projektid/opiveski
Õpiobjekt -- interaktiivne õppematerjal, mis on terviklik, toetab õppimist, on taasesitatav ja vastab tehnilistele standarditele.
Programmis on kolm vooru:
- haridusliku sisuga arvuti- ja nutimängud
- mittedigitaalsed õpiobjektid
- kombineeritud
Jaanuaris toimus häkaton (48tunnine arendusmaraton, mille käigus valmisid esialgsed prototüübid). Veebruar-märts: kuue auhinnatud tiimi "valideerimine" -- kasutajatelt tagasiside kogumine, kiire ja intensiivne aendustöö, mentoritelt nõustamine. Kolm meeskonda said auhinna/arendustoetuse. Märts-mai: hanke korraldamine (meie jaoks kõige keerulisem).
Kolmest auhinnatud meeskonnast kahega on lepingud sõlmitud ja õpiobjektid peaksid valmima septembris.
otsim.ee oli kõige terviklikum prototüüp, kahjuks otsustasid nad hankes mitte osaleda. Meile õppetund: algusest peale peavad tingimused väga selgelt lahti kirjutatud olema. Küsimus meeskondadele, kas nad on valmis lõpuni minema ja suudavad piisavalt panustada.
Hankes osalesid ja toetuse said: Keemiku kaardid ja MindStone
MindStone: http://www.youtube.com/watch?v=CqhG8pRYKPE&t=38s
Bioloogia ja ajalugu 3.-9. klass. Õpetajale on lihtne tööriist küsimuste lisamiseks.
Uus voor ja ideekorje 21. august - 5. september! Ootame mittedigitaalsete õpiobjektide ideesid!
Kärt Leppik (TÜ Pedagogicum): „ÕpiFest: täna annan tundi mina!“
ÕpiFest kui õpilaste õpetamisfestival – esimesel aastal katsetasime väikses mahus, aga huvi oli suur ja tagasiside positiivne. Eesmärk: väärtustada õpetajaametit, tutvustada parimaid õppemeetodeid läbi õpilase silmade, toetada haridusuuendust, pakkuda õpilasele esinemiskogemust, seostada üld- ja huviharidust. Oluline moment: professionaalne tagasiside noortele õpilasõpetajatele.
Selle aasta ÕpiFest toimus 5. aprillil. Osales 10 kooli Eesti eri paigust, kolm vanuserühma, 3liikmelised meeskonnad, tunni pikkus 20 minutit, pidi lõimima 2 ainet ja olema elulähedane, pidi kasutama aktiivõppemeetodeid. Tagasisidet andis 3-liikmeline žürii.
Lõimingu näited: loodusõpetus + inglise keel, geograafia ja ühiskonnaõpetus, loodusõpetus ja muusika jne.
Visioon aastaks 2022 - võiks olla menukas suursündmus, eelvoorude ja finaali teleülekandega. Lähitulevik: proovime teha piirkondliku eelvooru katseliselt Tartu regioonis.
2018 veebruaris üleriigiline videovoor 3-minutiliste tutvustustega.
http://www.ht.ut.ee/et/opifest-tana-annan-tundi-mina
Peame kaasama ka venekeelseid koole ja ristmeedia professionaale.
Mari-Liis Parts (TÜ haridusuuenduskeskus): „STEAM-huviringide juhendajad kui üd- ja huvihariduse sildajad“
STEAM - science, technology, engineering, arts, mathematics
LTT ringijuhendajatest on puudus! Kitsaskohad on juhendajate pädevus ja kättesaadavus, eriti maapiirkondades (transport). Pole koolitusvõimalust potentsiaalsetele ringijuhendajatele. Kui lapsevanem tahab anda koolis robootikaringi -- kuidas ta saab vajalikke oskusi?
Ringijuhendaja vajalikud oskused: pedagoogika, sh erivajadustega lapsed, õppe kavandamine, hindamine, valdkondlik ja ringipedagoogiline didaktika, jätkusuutlikkuse tagamine.
Ringijuhendajate kasvulava – noorsootöötajad!
Nüüdisaegne õpikäsitus – enesejuhitud, avatud, koostöine, motiveeritud, valmis ebakindluseks.
STEAM – uuriv, koostöine, protsess, elulähedane, probleeme lahendav.
Tartu Ülikool valmistab ette ringijuhendajate täienduskoolitust. Koolitusmoodul 6 + 6 + 6 EAP.
Huviringi juhendamise alused (6 EAP): ringipedagoogika, valdkonna didaktika (robootika, botaanika, film ...)
Aineteülene meeskonnajuhtimine (6 EAP): disainmõtlemine, interdistsiplinaarsus, meeskonnatöisus
Praktika (6 EAP): koolis ja linnalaagris
Asjakohased õpipädevuste kirjeldused aitavad sillata üldharidust ja huviharidust. Huvikoolis praktiseeritav mittenumbriline tagasiside võiks tulevikus olla eeskujuks üldhariduskoolis?
Huvihariduse kvaliteedi kasv – rohkem väärtustamist ka koolide poolt!
Rühmatööd
I rühm – innovatsioonikooli tunnused (lingid.ee/foorum_1)
II rühm – Õpiveski ja Õpifesti formaatide arendused, soovitused tulevikuks (lingid.ee/foorum_2)
III rühm – huvi- ja üldhariduse sidustamisest, praktikate põhjal probleemsed kohad, mis on üles kerkinud ja lahendamist vajavad. Mis on seni olnud takistuseks üld- ja huvihariduse lõimimisel? (lingid.ee/foorum_3)