Toimus Tartu Ülikooli praktikakogukonna tagasiside- ja tänuüritus

15. juunil 2016 kogunesid ligi sada õpetajat Heino Elleri nimelisse Tartu muusikakooli, et võtta vastu Tartu ülikooli tänu praktikantide juhendamise ja toetamise eest. Samal üritusel autasustati ka videokonkursi „Kui ma oleksin õpetaja …” parimaid.

Tartu ülikoolis läbis sellel õppeaastal pedagoogilise praktika 301 üliõpilast, neid toetasid selle käigus 180 mentorõpetajat ja 120 juhendavat õpetajat. Kokku panustasid mentorid ja juhendajad noorte õpetajate toetamisse ligikaudu 8400 tundi. Seda on päris palju, märkis Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste, kes tundis heameelt selle üle, et praktika on andnud tudengitele kindlustunde  ‒ nad on valinud õige eriala.

Pideva pedagoogilise praktika vastutava õppejõu Piret Viirpalu sõnul said tudengid praktikate käigus juurde palju ja väga vajalikke kogemusi. Nii märkas üks tulevane õpetaja, et distsipliini hoidmiseks ei tule kaardikepiga vastu lauda lüüa, vaid tuleb olla soe ja esitada konkreetsed nõudmised, millele järeleandmisi ei tehta.

Õpetajate endi tagasiside praktika-aastale oli valdavalt kiitev. Ühe õpetaja arvates rikastavad üliõpilased igapäevast elu koolis oma sära ja uuenenud vaadetega, teine õpetaja ütles oma tudengitele praktika lõpus, et nad olid tema selle aasta põnevaim asi. Kiideti praktikate sujuvat korraldust ja motiveeritud tudengeid. Kinnitati valmisolekut osaleda veelgi rohkematel ühistel üritustel ning koolitustel.

Kogenud õpetajate kõrval tunnustati ka noori, neid gümnasiste, kes osalesid videokonkursil „Kui ma oleksin õpetaja …”. Seitsmeliikmelise žürii otsusel läks peaauhind Narva Soldino gümnaasiumi õpilasele Anastassia Massalovale, kes õpetas oma videos naerusuiselt ja tantsuliselt lahendama võrrandisüsteemi. Rahva lemmiku tiitli sai haridusteaduste instituudi Facebooki lehel kõige enam vaatajaid kogunud Henri Kahr, kes koos õpilastega arutles, missugune võiks olla hea kuulaja. Kõik konkursil osalenud videod on endiselt järele vaadatavad haridusteaduste instituudi Facebooki lehel.

Tagasiside- ja tänuüritus oli üks Euroopa sotsiaalfondist finantseeritava programmi „„Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika”, „Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine” ja „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul”” selleaastastest tegevustest. Programmi viib ellu SA Innove hariduse agentuur.

Lisainfo: Maris Pärt, õpetajakoolituse praktikate peaspetsialist, kontakt: maris.part [ät] ut.ee

Toimus Tartu Ülikooli partnerite praktikakogukonna talvekool

23. ja 24. märtsil 2016 toimus Põlvas hotellis Pesa TÜ praktikakogukonna talvekool. Tegemist on ESF programmi "Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika ja Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine“ (PRÕM) Tegevuse 8.5 "Õpetajakoolituse praktika arendamine" raames kavandatud tegevusega.

Talvekooli kahel päeval osales 40 õpetajat ja koolijuhti TÜ partnerkoolidest.

Õpetajad said kuulata põnevaid ettekandeid ja osaleda praktilistes töötubades. Talvekoolis tegid ettekandeid nii üldhariduskoolide õpetajad kui ülikooli õppejõud õpetajate jaoks olulistel teemadel.

Dagmar Kutsar tutvustas teadlaste uut teoreetilist lähenemist lapsele ja lapsepõlvele. Ühtlasi rääkis ta Eesti lapse heaolu uuringute tulemustest rahvusvahelisel tasandil. Kuulajad said ettekande käigus esitada täpsustavaid küsimusi ja kommentaare - tekkis mõnus dialoog esineja ja kuulajate vahel.

Egle Säre tutvustas lähemalt õpetajakoolituse kutseõpingute alusmooduli „Õppe kavandamine“ sisu, arenguid ning seoseid praktika jooksul antavate ülesannetega. Grupitööna toimusid kogemuste vahetused mentorõpetajate ja koordinaatorite vahel, millele järgnes arutelu ja ettepanekud edasiseks arendustööks.

TERA esindajad Marjeta Venno ja Urmo Uiboleht külastasid oma kooli esindusgrupiga veebruari lõpus viit Rootsi kooli. Nende eesmärk oli uurida koolide keskkonda (sh ruumilahendusi), kaasaegseid õppevorme, lõimitud õppe ja tugisüsteemide korraldamist ja toimimist ning õpihuvi toetamise võimalusi. Nad jagasid õhinaga õppereisil saadud kogemusi. Kõige suuremaks erinevuseks võib pidada seda, et kui Eestis ollakse orienteeritud rohkem tulemusele, siis Rootsis jälgitakse hoolikamalt tööaega, et õpetajad üle ei töötaks.

Kuulajate vaieldamatuks lemmikuks oli Väike-Maarja Gümnaasiumi kõige õpilassõbralikum õpetaja Indrek Lillemägi. Ta rääkis ehedalt refleksioonist oma koolis töötamise kogemuse kaudu  ning vaatamata pika päeva lõpule pani kõigi silmad särama.

Kohalolijate soovidest jäi kõlama, et tulevikus tahetakse meeleldi kuulda veel alusmooduli ainetest, supervisioonist, kuid sooviti ka praktilisi koolitusi mentorõpetajatele.  Suur tänu kõigile aktiivse osalemise eest ning kohtumiseni suvekoolis.

Lisainfo: Merlin Juur, partnerkoolide koordinaator, kontakt: merlin.juur [ät] ut.ee