Pedagogicumi suurseminar | Tartu Ülikooli Pedagogicum

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Pedagogicumi suurseminar

 


Otseblogi


Pildigalerii


Margus Pedaste avaldas tervituses heameelt, et suurseminari osalejate arv on iga seminariga kasvanud just koolide-lasteaedade inimeste arvelt ning julgustas haridusspetsialiste end ühiskonnas rohkem kehtestama.
Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets rõhutas oma ettekandes "Milliseid oskusi vajatakse tuleviku tööturul?" määramatust, mis tulevikuarengute suhtes valitseb. Teame siiski mõningaid globaalseid trende: elanikkond vananeb, sotsiaalkulud kasvavad, muutuvad soorollid, suurenevad kultuurierinevused, kasvab tööalane ja üldine mobiilsus. Oluliseks muutuvad universaalsed ja ülekantavad oskused (mõtestamine, sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine erinevustega hakkamasaamine, mudeldav mõtlemine, uue meedia kirjaoskus, transdistsiplinaarsus, disainmõtlemine, vaimse koormuse ohjamine ja virtuaalne koostöö), et saaks elu jooksul mitu korda eriala ja ametit vahetada. Kasvab inimeste enda vastutus oma oskuste arendamise eest ning erilisse hinda tõusevad interdistsiplinaarsete oskustega inimesed, kuna innovatsioonid sünnivad piirialadel (nt teoloogia + keemia).
Emili kooli direktor Indrek Lillemägi küsis oma ettekandes, miks me ei pääse haridusuuendusest. Ta tuletas meelde Hannah Arendtit, kelle järgi haridusuuenduse juur on soov luua uuem ja parem maailm uutmoodi inimestega. 21. sajandi alguses räägime haridusuuendusest mitte enam kui unistusest, vaid kui paratamatusest, et ühiskonnana ellu jääda. Kuue argumendina haridusuuenduse kaitseks nimetas Lillemägi Facebooki argumenti (muutuvad suhtluskeskkonnad ja –viisid), Google'i argumenti (info monopoli ei ole), tehisintellekti argumenti (töökohad kaovad või muutuvad), demograafia argumenti (inimkond vananeb; kool peab andma rohkem õpioskusi ja terviseoskusi), koolikultuuri argumenti (et laps tahaks koolis käia ja et ka õpetajal oleks mõnus töötada) ning teaduse argument (me teame nüüd palju rohkem sellest, mis toimub õppimise ajal inimese ajus). Ta tutvustas Emili kooli, mille visiooniks on olla kool, kuhu iga õpilane tahab tulla. Selle saavutamiseks ei ole olemas mingit universaalset lahendust, aga on palju teaduslikku teadmust, mille põhjal ise praktika konstrueerida. Rõhk on enesejuhtimis- ja koostööoskuste omandamisel, kõik tunnid on avatud, vanemad osalevad neis tihti, õpetajad ei karda vanemate osalust ega ka ebaõnnestumisi.
Indrek Lillemägi rääkis ka haridusuuenduse paradoksidest, millest esimene on see, et kool võtab tänapäeva ühiskonnas endale peale üha rohkem neid ülesandeid, mida vanasti täitis kodu, ja püüab samas vastutust enda käest ära anda. Ta jõudis tõdemuseni, et vana hea kesktee on lahendus enamikule paradoksidele.
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen kõneles seminaril uuendustest ülikooli  õpetajakoolituses. See tugineb õpetaja töö tuumpraktikatele, mis on dekonstrueeritud õpitvateks osadeks. Üliõpilaste jaoks on osutunud raskeks isiklike eesmärkide ja visioonide sõnastamine õppeprotsessis – järelikult tuleb seda veel enam toetada. Teine arenguvõimalus on praktika toetatud analüüs ning meisterõpetajatele väljundi pakkumine koostöö näol ülikooliga. 
Järgnesid Pedagogicumi arendusrühmade ettekanded. Sotsiaal- ja humanitaarainete arendusrühmast rääkisid Olga Schihalejev ja Andrus Org. Loodud on õpistsenaariumite e-keskkond (https://sisu.ut.ee/opistsenaariumid/avaleht), kus raamtsesnaariumist (nt reisiõpe) kasvavad välja õpistsenaariumid (nt „Reisiõpe peipsi veerel“) ning neist omakorda konkreetsete õpetajate õpilood. Koos püütakse rajada kogukonda, kus jagatakse arusaama, et keerukaid olukordi ei tohi karta, vaid väljakutseid peab armastama. Ettkandjad tõstatasid küsimuse, kas seminari osalejad peavad realistlikuks õpistsenaariumite ja õppematerjalide Wikipedia ideed ning mis tingimustel oldaks nõus enda tehtud materjale teistega jagama. Leiti, et Eesti õpetajad võivad olla liigselt kriitilised ka enda loodud materjalide suhtes. 
Andre Koka kehalise kasvatuse ja kunstide arendusrühmast tutvustas e-koolituse programmi "Õpetaja motiveeriva õppekeskkonna kujundajana". Selles on muuhulgas lühikesed ja ilmekad videoklipid motiveerivast ja demotiveerivast käitumisest. Kursuse läbimiseks on vaja saada testides 75% õigeid vastuseid; esimesel kursusel jõudis lõpuni 52 õpetajat 78 osalejast ning tagasiside oli väga positiivne. 
Loodus- ja täppisteaduste arendusrühma tegevusi tutvustas Anne Laius, kes küsis, kuidas motiveerida õpilasi ära õppima raskeid asju nii, et neist oleks kasu, ning vastas ise: seostades igapäevaeluga. Probleem on rahvusvaheline: õpilased vanaviisi õppida enam ei taha, aga õpetajad uutmoodi õpetada veel ei oska Aga maailmavaate paika saamine ja säästev areng on ellujäämise küsimus. Sirje Pihlap kõneles lisaks matemaatikaõpetusest ja GeoGebra kasutamisest. 
Merike Kull Tartu ülikooli liikumislaborist tutvustas algatust „Liikuma kutsuv kool“. Kolmveerand Eesti lastest pole kehaliselt piisavalt aktiivsed ning eriti isetekkeline liikumisaktiivsus on oluliselt vähenenud seoses tehnoloogia arenguga. Maailmast on tõenduspõhiseid andmeid efektiivse sekkumise kohta ning selgub, et kooli tehtav töö liikumise toetamiseks annab suurima efekti. Koolis veedetakse suur osa valgest ajast ning seal käivad kõik lapsed sõltumata vanemate valmidusest panustada. Peame küsima, kas see, kui lapsed vahetunnis jooksevad, on probleem. Vastus on, et probleem on siis, kui nad ei tee seda turvaliselt. Seega loome turvalise jooksmise võimaluse. Ühe toreda algatusena testib liikumislabor koolidesse mängujuhtide koolitamist: kolmas kooliaste korraldab esimesele astmele mänge. Õpilaste endi soov on saada vahetunniks õue, pikemaid vahetunde ja rohkem liikumist ka ainetundides. Katrin Mägi kõneles aktiivsest ainetunnist ning sellega seotud õpikeskkonna ja -metoodika küsimustest. Liikumine ainetunnis toetab õpitulemusi. Võidavad eelkõige nõrgemad õpilased ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilased. Vaid väike osa õpetajaid pole üldse nõus, et liikumist saaks ühildada nende õppemeetoditega. Põhjendused: pole aega raisata, ruumi vähe, segab keskendumist, pole ideid ja kogemusi. Viimase kümne aastaga on liikumispausid tunnis muutunud siiski tavalisemaks. Sama on aktiivse koolitee projektidega, kuigi teeme alles esimesi samme pikal teekonnal. 
Maret Pihu tegi ettekande kehalise kasvatuse ümberkujundamisest liikumisõpetuseks. Selle protsessi keskmes on arusaam, et liikumisõpetus peab toetama liikumisharjumust. Tuleb siiski tunnistada, et ka kehalise kasvatuse õpetajate seas on eriarvamusi: sportlased võtavad sõna, tundes, et spordile tahetakse vastu töötada. Uuringud näitavad, et spordialade keskses kehalises kasvatuses ei teki seost, kuidas omandatud oskusi iseseisvalt kasutada. Läbiv küsimus on hindamine: õpetajatel on olemas suur usk, et hindamine motiveerib, kuid kui õpilastelt küsiti, miks hindeid pannakse, siis vastused näitasid, et ega nad ei saa tegelikult aru.
Kehalise kasvatuse ja kunstide arendusrühma liikmed Piret Viirpalu, Irja Vaas ja Andre Koka vahendasid oma kogemust õppevisiidist Islandile oktoobris 2017. Uuriti, kuidas Islandi üldhariduskoolis õpetatakse Koolidel on väga hea tehniline varustatus ja õpilastel palju valikuvabadust, huvitavad olid projektitööd. Kõigil õpetajatel silmad särasid ning oli aru saada, et nad tahtsid oma tööd teha. Kunstiõpetajaks võis olla näiteks inimene, kes reklaamifirmas oli disainerina läbi põlenud ja koolis leidis uue hingamise. Kehalise kasvatuse tunde andsid kaks õpetajat koos; hindamine oli üllatuslikult väga normipõhine. 
Päeva lõpetas Roslingi positiivsete sõnumite mäng, mille viisid läbi Iti Pällin ja Katrin Pärgmäe MTÜst Arengukoostöö Ümarlaud. 
Krista Uibu alushariduse ja algõpetuse töörühmast rääkis õpetaja juhitud, õpilase juhitud ja õpilasekesksest õpetamisest.  Ilmneb, et võtmesõna on paindlikkus: ükski õpetamistegevus ei ole iseeneses hea ega halb, vaid sobivuse määrab eesmärk, mille saavutamiseks seda kasutatakse. Õpetajakesksetel õpetajatel on esikohal õpilase kognitiivsete oskuste arendamine, õpilasekesksetel sotsiaalsete oskuste. Õpilasekeskne õpetamine annab lühemas perspektiivis kehvemad rutiinsete tekstülesannete lahendamise oskused, aga pikemas perspektiivis paremad mitterutiinsete tekstülesannete lahendamise oskused. Õpetajakeskse õpikäsituse korral olid õpilaste matemaatikatulemused seotud matemaatikahuviga; õpilasekeskse õpetamise korral ei olnud tulemused seotud huvi ega motivatsiooniga, seega võib öelda, et õpetajakeskne õpikäsitus tagab head tulemused ainult huvitatud ja motiveeritud õpilaste puhul, samas, kui õpilasekeskne õpetamine annab tulemusi isegi siis, kui õpilastel pole aine vastu suurt huvi. Teatud tüüpi ülesannete lahendamise oskust toetab konstruktivistlik lähenemine, aga teatud rutiinseid baasoskusi tuleb juhitult treenida; õpetaja valigu õpetamisviis, mis on talle endale omane, ning kohandagu seda sobivaks oma õpilastele. Mai-Liis Palginõmm Tartu ülikooli Narva kolledžist juhtis tähelepanu eesti ja vene koolikultuuri erinevustele: Narva koolides õpetatakse esimeses klassis ikka korrektselt kätt tõstma. Vene koolist eesti kooli või Narva kolledžisse tulijaid tabab siiski sageli šokk, kuna sealses kultuuris on võimudistants suurem ja välist korda rohkem. Narvas näeme, et vene koolist tulnud õpilane ootab, et talle öeldakse, mida, kuidas ja millal teha. Veelahe läheb ka Tallinna ja Ida-Virumaa vahelt; Tallinna õpetajad on Eesti haridusmaastikku rohkem lõimunud. 
Merit Rickberg Tartu ülikooli transmeedia uurimisrühmast tutvustas projekti, mis ekraniseeringute käsitlemise kaudu püüab luua terviklikumat lähenemist kultuurile ning luua ka kultuuridevahelist mõistmist. Leelo Tungla "Seltsimees laps" on aluseks valikkursusele "Kunstitekst ajaloomälu vahendajana" -- projektis osalevad eesti ja vene koolid ning õpilased otsivad vastust, kuidas me mäletame, miks me mäletame erinevalt ja kuidas kunstitekstid seda mõjutavad. Kunstitekst on hea võimalus konfliktsete vaadete käsitlemiseks – kui ajalugu on "miski, mis on tõene", siis kunstiteksti puhul peame loomulikuks, et selle üle võib vaielda.
Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist tõstatas seminaril küsimuse, kas üldhariduse riiklikud õppekavad ikka peegeldavad tulevikku, mida me tahame – et lapsed oleksid loovad, mitmekülgsed, avatud jne. Õppeainete kaupa on õppesisu endiselt väljundipõhine, ei arvesta valdkondlikku konteksti. Väljundina nähakse muutust õpilase käitumisvõimes, kuigi peaks rääkima ka mõtteviisist, hoiakutest jne. Räägime liiga vähe sotsiaalsest, emotsionaalsest, intellektuaalsest õpikeskkonnast; õpilasel ega õpetajal ei ole aega kõrgemate mõtlemisoskuste arendamiseks ja arengut toetava tagasiside andmiseks. Õpitulemuste hulk ja detailsus ei soosi õppijakeskset õpet; kohustusliku õppe kindlaksmääratud maht ei soosi paindlikkust; tulemused on sõnastatud tegevustena ning neil on nõrk seos alusväärtuste ja üldpädevustega. „Kui esimeses klassis väärtustame väga hea hindega seda, et "esitab peast luuletuse", siis meil tulevikus teadlasi ei ole,“ tõi Pille Liblik näite. Seega on aeg õppekava arendusele uuesti otsa vaadata. Õppekava üldosades vajavad kaasajastamist õpikäsitus ja üldpädevused, õppekeskkond, õppekorraldus ning tagasiside. Õppe ajaline maht ei muutu, aga lisaks ainealastele teadmisetele pöörame tähelepanu ja anname ruumi valikutele, praktilisele tegevusele, tagasisidele. Arvestame ka sellega, mida laps õpib väljaspool kooli. Eesmärk 2030: õpilasel ja õpetajal on aega ja motivatsiooni nüüdisaegseks sügava arusaamisega õppimiseks ja õpetamiseks; õpetamise mõistlik koormus tagab rahulolu ja ameti positiivse maine.

Otseblogi seminarilt "Nüüdisaegsed lähenemised õppimisele ja õpetamisele"