Foorum 2014

Innovatsioonikoolide ja -sõprade 2. foorum "Haridusparadigmade muutused – vajadus või võimalus?“ toimus 10. juuni 2014 Miina Härma Gümnaasiumis. Foorumi valmistasid ette ja viisid läbi Miina Härma Gümnaasium ja Tartu Ülikool. Päeva modereeris Tarmo Valgepea.

Ettekanded

Foorumi avas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kes tunnustas innovatsioonikoolide võrgustiku loomist ning pidas seda väga oluliseks algatuseks, mis kindlasti väärib jätkumist ja arendamist.

Seejärel tegi Pedagogicumi juht professor Margus Pedaste kokkuvõtte eelmise aasta jooksul toimunust, tutvustades nii lõppenud kui ka pooleliolevaid koostööprojekte.  Pidevat pedagoogilist praktikat tegi 12 innovatsioonikoolis ja 5 innovatsioonisõbra juures 144 tudengit, keda juhendas 88 mentorit.  Lisaks tutvustas Margus Pedaste aprillis avatud Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskust ja selle rolli innovatsioonikoolide võrgustiku arendamisel.

Kaarel Tarandi intrigeeriv ettekanne „Kool pärast rahvastikusiirde lõppu“ pani küsimuse alla koolimajade kui õpperuumide vajaduse. Tarand pakkus, et liikuda võiks individuaalse õppe suunas, kus õpetaja kohtub õpilasega (või ka väikese rühma õpilastega) hoopis muus keskkonnas kui koolimaja.

Teadussaate „Rakett 69“ finalist Janeli Õun ja MHG õpilasomavalitsuse president Gerda Raag rääkisid õpilase ootusest koolile. Õpilased ootaksid, et õpetajad laseksid neil rohkem ise lahendusi välja pakkuda, mitte ei pakuks variante, mille hulgast lahendusi  valida. Just iseseisva mõtlemise arendamine aitab kaasa hiljem elus vajaminevate oskuste nagu julgus, loomingulisus, ettevõtlikkus ja igas olukorras hakkamasaamine arendamisele.

Töötoad

Päeva teises pooles toimusid töötoad teemadel: Kuidas realiseerib õpetaja uusi võimalusi … ?

• töös  erivajadustega õpilastega (Hene Binsol, Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool)
• koolieelsete laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel (Kairi Ennok, Kirsti Vasser, lasteaed Klaabu)
• humanitaar- ja sotsiaalainete õppimises (Jana Kübar, Piret Tänav, MHG)
• loodus- ja reaalainete õppimises (Anne Laius ja Janika Kaljula, MHG)
• loovainete õppimises (Marje Peedisson ja Ivika Hiis, MHG)
• I kooliastmega õppimises (Triinu Pihus ja Jannar Tähepõld, MHG)
• hindamises (Ene Tannberg ja Mai Mikkelsaar, MHG)
• õpilaste-õpetajate ja lapsevanemate enesehindamises (Tiia Lepik ja Lii Kaudne, MHG)
• gümnaasiumi uurimistööde juhendamine (Aare Ristikivi ja Tiiu Kreegipuu, Hugo Treffneri Gümnaasium)

Töötubade kokkuvõtetes paluti kõigi töötubade esindajatel välja tuua, mis oli peamised asjad, mida töötoas õpiti.

Õpituba nr 1 ... töös  erivajadustega õpilastega 

• HEV õppe korraldamisel lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt üldjuhul õpib HEV õpilane elukohajärgses koolis. See on lihtsam, kui koolis on mitmekülgne tugisüsteemide olemasolu. Erinevate ÕK-ga õpilased vajavad oma kooli või tavakoolis oma õpperuumi.
• Õpiraskustega lastel on ühised probleemid kõnega, raskused teksti mõistmisel, tekstist arusaamisel, jutustamisel olulise väljatoomisega. Nad vajavad õppimiseks rohkem aega, harjutamiseks rohkem materjale.
• Selleks, et HEV õpilasi aidata, on vajadus erinevate tekstide ja töövahendite järele. Töötoas õpiti ja vaadati erinevaid näiteid.

Õpituba nr 2 ... .     koolieelsete laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

• Tunnetest rääkimine ja tunnetega tegelemine on väga olulised.
• Ka väikeste laste puhul on koostööoskuste õppimine väga tähtis.
• Lasteaialapse põhitegevus on ikka mäng, mäng ja veelkord mäng.

Õpituba nr 3 ... humanitaar- ja sotsiaalainete õppimises

• Õpilaste huvi saab tekitada ja säilitada läbi erinevate ülesannete tüüpide;
• Õpilasele tuleb anda rohkem vastutust läbi loovate ülesannete;
• Põnev praktiline ülesanne -luuletuse analüüsimine.

Õpituba nr 4 ... loodus- ja reaalainete õppimises

• Katsed bioloogias (mahla pH mõõtmine kaasaegset laboritehnikat kasutades), analüüs matemaatikas (Exeli tabelis) - hea näide lõimumisest!
• Ära usalda oma maitsemeeli! Kontrolli mõõtmisega!

 Õpituba nr 5 ... loovainete õppimises

• Uuenduslikult, uute ideedega, vanade võtete moderniseerimisega, loovalt, riskides, katsetades, ise edasi arendades, ideid kohendades lastepäraseks muutuda ja neile vajalikud oskused anda (valmistati kingituse karp voltimistehnikas ja innovaatiline küpsisetort).

 Õpituba nr 6 ... I kooliastmega õppimises

• Tänapäevased tehnikavahendid toetavad, kuid ei asenda paberit ja pliaatsit ning suhtlemist.
• Rohkem tuleb julgustada õpilasi tegema praktilisi tegevusi.
• Õpetajad võiksid rohkem jagada oma häid ideid ja meetodeid. Võiks olla oma koht, et ei peaks otsim bit.by/tehnominut. Töötoas arutati, millised õpilased me ise olime, millised on tänased õpilased ja millised tulevikuõpilased. 
• 3. praktilist tööd (õues orienteerumine, iseend kastva lillepoti valmistamine ja kujundite valmistamine vahukommidest).

Õpituba nr 7 ... hindamises

• Suurendada hindamises õpilase vastutust.
• Õpetaja on hindamises suunaja, sihiseadja. Õpetajat tuleb usaldada.
• Kõik hinded võiksid olla positiivsed (hetkel 2 negatiivset ja 3 positiivset hinnet, selline hindamissüsteem on oma aja ära elanud).

Õpituba nr 8 ... õpilaste-õpetajate ja lapsevanemate enesehindamises 

• Töötuba oli praktilise väärtusega, sai häid mõtteid ja nõuandeid. Tekkis usaldus ja avatus läbi loovuse.
• Eneseanalüüs toimib siis, kui seda on motivatsioon iseendale teha (mitte pole eesmärk seda teistele esitleda).
• Väga oluline on lapsele tema arengus vanema osalus ja kaasatus koolielus.

Õpituba nr 9 Gümnaasiumi uurimistööde juhendamine 

• Õpilaste vastutus peab suurenema.
• Uurimustöö on meetodina vananenud.
• Teema on väärt eraldi konverentsi.

Seejärel toimus sellel õppeaastal võrgustiku tegevus aktiivselt osalenud partnerite tänamine.

Suur aitäh kõigile, kes foorumil osalesid!

Foorumi toiumist toetas Euroopa Sotsiaalfond haridusteaduse ja õpetajakoolituse arendamise programmi Eduko.